Sunday, April 18, 2010

Vulkaanituhk on saatanast ehk kuidas ma Riias käisin..


Iga kord, kui ma tahan kuhugi reisile minna, juhtub midagi, mis ähvardab mu reisi nurjata. Küll seagripp, tormid, ukse kinnikiilumine, haigus. Seekord tõmbas vulkaanituhk minu reisile Istanbuli kriipsu peale.
Sain päev enne minekut teada, et mingi vulkaanituhk hõljub Euroopa kohal. Lootsin, et jõuan Riiast välja lennata ja tagasi tulles on see juba hajunud. Paraku tühistati lennud juba järgmise päeva (reede) hommikust ja tänaseni (pühapäev) pole tuhk kadunud. See tähendab seda, et kui ma oleksin jõudnud mõne viimase lennuga Istanbuli, siis poleks ma sealt õigeaegselt esmaspäeval tagasi saanud.
Aga nende olukord on ikka päris nutune, kes ootavad välismaal oma lendu koju. Näiteks reedesel päeval tühistati üle Euroopa umbes 17 000 lendu. Bussi-ja rongipiletid on ka enamasti välja müüdud.. ja need, kes on teisel pool Atlandi ookeani, nemad ei saa ju mingil juhul ilma lennukita koju (mõelda vaid, kui ma oleksin Mehhikos olnud sel ajal..) Kohutav lihtsalt. Viimane kord, kui see Islandi vulkaan purskas, toimus see pidevalt ju enam-vähem aasta aega.. see oleks katastroofiline, kui praegugi midagi sarnast juhtuks.
Igatahes, hommikul enne Riiga sõitmist helistasin lennujaama, et uurida, kas lend toimub või mitte. Nad ei osanud tol hetkel midagi kindlat öelda ja igaks juhuks pidin sõitma Riiga Eriti kehvasti oleks olnud siis, kui ma oleksin otsustanud Tartusse jääda ja lend oleks ikkagi väljunud. Siis poleks ma mingit raha saanud tagasi. Praegu peaksin ma aga saama oma lennupiletite eest makstu tagasi.

Põhimõtteliselt- 16. aprill oli mu elu kõige hullem päev (lennu tühistamine+ teised asjad), aga teisalt.. mõeldes selle peale, et ma oleks ka tõenäoliselt pidanud Istanbulis enda tagasilendu ootama, oli isegi hea, et ma minna ei saanud.

Mul on tunne, et nüüd ei taha ma küll mõnda aega kuhugi minna.