ÕHTULEHT, 23. veebruar 2013
http://ohtuleht.ee/511207
"Kas teil Eestis on turvaline?" uurib lennujaama töötaja mu passi silmitsedes. Minu peanoogutuse peale teatab aga: "Igatahes meil siin Toshkendis on veel turvalisem!"
Sama kinnitatakse külalismajast: vähemalt pealinnas Toshkendis ei pea turistid paaniliselt kartma, et keegi nende koti ära tõmbab või kallale tungib. Ka Lonely Planeti Usbekistani kohta käivas raamatus seisab, et selles Kesk-Aasia riigis on võrreldes naabritega ohutum ja sinna võib rahumeeli ka üksinda sõita.
Näe välja nagu venelane!
Kindlasti on Usbekistanis turvalisuse üheks põhjuseks see, et linnas kohtab igal sammul politseinikke. Eriti palju on neid metroos, kus nad patseerivad ringi, aeg-ajalt reisijate kotte kontrollides. Aga mitte kõigi omi – küllap nad hindavad silmaga, kes võiks mingit ohtu kujutada ja kes mitte. Turistide kotid jäetakse üldiselt puutumata.
Seadusesilm jälgib sedagi, et mõni reisisell maailma üheks kaunimaks nimetatud metrood fotografeerima ei kukuks. See pole lubatud, sest metroo on ehitatud ka pommivarjendiks.
Kes on väljaspool Euroopat reisinud, teab, kui palju peavalu võivad valmistada pealetükkivad kaupmehed ja taksojuhid. Vähemalt mina neid Toshkendis õieti ei näegi. Linnas jalutades tekib lausa tunne, et mind ei tahetagi siia. Miks keegi mitte midagi ei paku? Siiski-siiski, mõni üksik kohalik veenab oma riiete ja jalatsite letile pilku peale viskama või ostma omaküpsetatud pirukaid. Aga see on ka kõik.
Küllap pani turismitöötaja oma nõuandega täppi, kui soovitas mul välja näha nagu venelane. Kaupmehelt või taksojuhilt hinda küsides tuleks rääkida vene keeles, sest vene keelt kõnelev inimene võib väga vabalt olla kohalik elanik. Üliagarate taksojuhtide peletamiseks piisab, kui tänaval kindla sammuga astuda.
Nagu pea kõikjal maailmas, on Usbekistaniski inimesi, kes püüavad turistidele külma teha. Lonely Planet toob välja kaks petuskeemi: lennujaamas püüavad kohalikud turiste immigratsioonipaberi täitmisel abistada ja nende kotte kanda. Loomulikult tuleb sellise abi eest pärast raha välja käia.
Immigratsioonipaberi täitmise "teenusest" päästavad turisti lennufirmad, jagades enamasti juba õhus inimestele kätte vajalikud paberid, mille täitmisega saab lennusõitu sisustada ning hiljem ka aega kokku hoida.
Äsjasaabunu läheb alt rahavahetusega
Samuti petetakse rahavahetamisega. Kuna Eestis Usbekistani sume vahetada ei saa, tuleb seda teha kohapeal. Ja siis ongi taksojuhid nagu raisakotkad kohal. Peale taksoteenuse pakuvad nad ka rahavahetamist. Selline pakkumine võiks minus muidugi umbusku tekitada, aga lennujaama infolaua töötaja oli mulle kinnitanud, et mõttekam on raha vahetada taksojuhi kui pangatelleriga. Sest pangad kasseerivad vaheltkasuks kuuldavasti priske veerandi (ühe euro kohta keskmiselt 800 sumi).
Selgub, et taksojuhil on auto kindalaekas minipank: patakate viisi sume. Aga looda sa, et ta turisti ei peta! Eurosid vahetab ta sama kursiga, nagu pank ning paneb vaheltkasu oma taskusse. Kui tänaval saab mitmes kohas raha vahetada kursiga 1 euro eest 3500 sumi, siis taksojuhilt saab 1 euro eest kõigest 2700 sumi. Seega ei tasu saabudes ikkagi uisapäisa raha vahetama hakata.
Mis võib aga Toshkendis liikudes tõeliseks ohuks osutuda? Tänaval liikumine! Sõidutee ületamine näib võimatuna, sest valgusfoore on vähe ja reguleerimata ülekäigurajal keegi sinu ja seljakoti pärast hoogu maha võtma ei hakka. Egas muud, kui tuleb end vägisi ja külma kõhuga teele pressida, et teisele poole tänavat pääseda.
Samuti on kõnniteede ääres rohkelt umbes poole meetri kuni meetri sügavusi kraave (tõenäoliselt vee tänavalt ärajuhtimiseks), millel pole peal mingit kaitsevõret. Et reisi mitte rentslis murtud jalaluuga lõpetada, tuleb olla vähemalt sama valvas nagu Tallinna talvistel tänavatel.
