7. juuli – Como järv

Kuna Mari oli eile küsinud ameeriklaselt Tylerilt, kas ta on Como järve ääres käinud ja see kõlas kangesti peaaegu kutsena, soovitasin ma Maril Tyler ka Como äärde kaasa kutsuda. Et oleks viisakas. Muidugi oli ta kohe nõus.

Mari oli kodus otsinud Como rongipiletite hindu ja leidnud, et see on umbes 10 eurot. Kohapeal selgus aga, et Garibaldi (mitte Centrale) rongijaamast minnes on pilet lausa 4.55. Nii me siis läksime hoopis Garibaldi rongijaamast. Como äärde sõitsime umbes tund aega.

Olime Como äärde minnes selga pannud bikiinid ja ootasime randa minekut. Guugeldades olime leidnud, et Comos saab ujuda ja selle kaldal päevitada. Selgus aga ebameeldiv tõde, et randa saamine maksab 4 eurot. Ülimõttetu. Seega me sinna ei läinud ja viskasime niisama muruplatsile riietega pikali. Käras küll.

Como oli tegelikult mõnus linnake, selline rahulik ja ilus. Aga võib-olla minu jaoks liiga unine. Jõudsime õhtupoolikul rongijaama napilt enne seda, kui padukas tuli. Tyler oli jällegi väga elevil, sest ta näeb harva vihma. Tema kodukohas Californias Santa Cruzis sajab väga harva.

Muidu on Tyler ka naljakas tegelane. Aga tore, nagu ma juba ennist mainisin. Me Mariga olime nagu emmed tal, sest muretsesime, kas ta süüa tahab, juua tahab jne. Tal polnud isegi veepudelit kaasas, mis on sellise kuumaga väga veider. Ja siis oli Tyleril mingi piraadikiiks ka. Rääkis piraatidest ja tegi nalja, et vajab kaklemise oskust, kui hakkab kunagi piraadiks. Aga noh, eks igaühel on oma kiiks.