Kui ma tulin oma viimaselt reisilt Mehhikost, siis teadsin, et ei lähe nüüd mõni aeg välismaale. Noh, peaaegu. Pärast seda ei lähe mõni aeg välismaale, kui olen juulis Venemaal ära käinud.
Venemaal Volhovis (125 kilomeetrit Peterburist ida poole) elab minu tädi, on seal juba 38 aastat elanud. Ma olen elu jooksul tal 3 korda külas käinud (iseenesest olen 4 korda Venemaal käinud, üks oli lihtsal turismireis), kuid pärast seda korda tahaksin käia igal aastal. Asi pole tegelikult Venemaas kui riigis, vaid selles, et mul on seal väga tore olla. Jään eriti igatsema oma tädi lapselapsi, kes sõnaotseses mõttes fännasid mind:) Ja ka mina kiindusin neisse.
No comments:
Post a Comment