Saturday, April 19, 2014

Amsterdami!



Mu emal oli selle aasta veebruaris juubel ning mina ja isa otsustasime kinkida talle reisi. Valituks sai Amsterdam, õigemini ema sai ise sel teemal sõna sekka öelda. Kuna isa meil eriline reisihuviline ei ole, siis oli ta rohkem kui rõõmus, et ma nõustusin emaga kahekesi minema. Nii saigi aprilli alguseks välja valitud pikk nädalavahetus Amsterdami.

Meie lend pidi minema Riiast. Tegelikult on Riia lennujaam minu jaoks halva minevikuga, sest siin on juhtunud kõiksugu halbu asju. Näiteks on minu lend tühistatud, ma olen rahakoti ära kaotanud, peaaegu passi ära kaotanud ja lennukist maha jäänud. Etteruttavalt võib öelda, et sel korral läks kõik hästi.

Meie lend läks poole kuue ajal õhtul, aga Riia suunas pidime Tartust sõitma hakkama juba pool seitsme hommikul. Ühegi hilisema bussiga poleks me õigel ajal Riiga jõudnud. Seega olime Läti pealinnas kohal juba poole 11 ajal hommikul. Kuna bussijaam on täpselt Stockmanni ja kino kõrval, siis tuli mul mõte kinno minna. Et mina saan ingliskeelsest filmist aru ja ema loeb venekeelseid subtiitreid. Ainult et lõpuks otsustasime hoopistükkis vaadata prantsuskeelset filmi Yves Saint Laurentist. Muide, tahtsin seda ükskord juba Tartus vaatama minna. Hea, et ei läinud. Kuna ma siis prantsuse keelest mitte midagi aru ei saanud, tuli ka venekeelseid subtiitreid lugeda. Sõna-sõnalt alati aru ei saanud, aga kogu aeg oli arusaadav, mis toimus. Ma olen uhke!

Pärast filmi ja lõunasööki läksime juba lennujaama. Lennusõit oli nagu tavaliselt ikka. Küll aga sattus meie kõrvale istuma üks omanäoline tegelane. Algul ta muudkui siples ja tõstis kotti ühest kohast teise. Emaga kommenteerisime omavahel, et mis sel naisel küll viga on. Siis pöördus ta aga meie poole ja ütles vene keeles, et küll on tore ikka eesti keelt kuulda. Ups. Hea, et me väga kõvasti ei rääkinud. Tädi oli pärit Mustveest, kuid juba mitu aastat Hollandis Haagis elanud. Teeb seal miskit lilledega. Ja siis seletas meile, et pabistab lennusõidu pärast ja joob sõidu ajal veini. Põhimõtteliselt kulistaski ta terve pudeli üksi ära. Pakkus meile ka tegelikult. Kuigi meie ei joonud midagi, oli selline tunne, et jääme juba tema veinilõhnast purju.

No comments:

Post a Comment