Kojujõudmine (29. august)

Viimased kaks päeva olid ainult täis sõitmist. Prahast hakkasime sõitma varahommikul, kuid Poola ööbimiskohta jõudsime alles poole 11 ajal õhtul. Kilomeetrite järgi kusjuures tundus, et ei lähe nii kaua. Viimasel päeval oli aga väljasõitmisega segadus. Giid ütles segaselt väljasõidu kellaaja (mina lasin selle kõrvust üldse mööda – blogipostituse lõpus selgitan mispärast) ning seetõttu tuli meil osasid inimesi oodata.

Õhtul arutasime Konstantiniga, mis kell see väljasõit siis oli. Kumbki polnud kindel, kuid jõudsime ühiselt arusaamisele, et küllap see oli pool kaheksa, sest selleks ajaks pidi saama täis üheksa tundi. Nimelt peab buss terve reisi jooksul igal ööl seisma 11 tundi, välja arvatud kolmel ööl, mil on lubatud üheksatunnine peatus. Panin siis äratuse nii, et väljasõit on pool kaheksa hommikul. Hommikul aga teatas Maire mulle, et väljasõit on ikka kell pool üheksa. Keerasin edasi magama. Seni, kuni kuulsin koridori peal giidi, kes hõikas, et hoopis pool kaheksa on väljasõit. Vot sulle segadust siis. Väljusimegi lõpuks umbes 8.10.

Mainisin enne ka seda, et igal ööl peab buss seisma 11 tundi ning kolmel ööl võib seista üheksa tundi. Mulle ootamatult selgus, et nende bussi paigalseismistega on üsna ranged reeglid. Kui politsei tabab, et sõidad lubatust rohkem, järgneb kopsakas trahv. Ja väljavõtte saab teha viimase 30 päeva kohta. Meelis näitas mulle ja Signele ühe päeva kokkuvõtet ja see oli ikka päris pikk ja segane. Samuti rääkis ta, et on kindel süsteem, kui palju juht järjest võib erinevatel päevadel sõita ning mõlemal juhil ei pruugi üldse mitte sama süsteem olla. Vahepeal oli Meelisel kolm vaba päeva järjest, sest süsteemi järgi ei olnud tal lubatud sõita. Veelgi enam, tal polnud isegi lubatud bussis viibida, mis on minu meelest eriti totter. Kuidas juht siis vajadusel peaks saama ühest hotellist teise? Meelise päästis aga see, et kolme päeva hotellid olid kõik Prantsusmaal ning oma sõidukaardi sisse pannes näitab ainult riiki, mitte piirkonda. Kui ta oleks sõidukaardi sisse pannud näiteks Šveitsis, siis oleks pidanud ta esitama piletid selle kohta, kuidas ta sinna sai.

Nii, räägin nüüd siis sellest ka, mispärast ma Poola ööbimiskohta jõudes eriti tähelepanelikult giidi ei kuulanud. Nimelt pakkus üks naine välja, et võiks bussijuhtidele ja giidile sümboolse kingituse teha. Tavaliselt nagu tehakse. See naine rääkis ideest ühele aktiivsele prouale Mallele (see, kes tihti hõikab üle terve bussi , et kirik paremal) ja tema rääkis omakorda mulle. Üheskoos sai organiseeritud rahakogumine (igaüks maksis 30 senti) ning ostetud kõigile kolmele suur kommikarp ja väike veinipudel.  Kui jõudsime viimasesse majutuspaika, siis läksime Mallega bussi ette ja ütlesime giidile-bussijuhtidele paar sõna ning andsime kingid üle.

Aga kojujõudmisest natuke veel.. Esialgu rääkis Viru Reiside omanik, et loodetavasti jõuame umbes kella seitsmeks Pärnusse, et siis saaks tartlased bussile minna. Juba mõni päev varem sai selgeks, et kuidagimoodi me ei jõua selleks ajaks Pärnusse. Teine variant oli, et sõidame Tallinnasse ja sealt viimase bussiga Tartusse. Samas olime juba nii ajahädas, et polnud isegi kindel, et viimase bussi ajaks Tallinna jõuame. Järgmine variant oli, et meid pannakse Riias maha ning sõidame sealt Tartusse. Viru Reiside omanik oli aga sellele vastu, sest siis oleks tulnud väike ring (mõnikümmend kilomeetrit!) ja tema seda ei maksa kinni. Neljas variant oli see, mille pakkus välja Meelis: sõidame Pärnust Tartusse ja sealt Tallinna. Temale oleks see sobinud, kuigi oleks tähendanud ligi 200 kilomeetrit pikemat ringi. Ka see variant ei läinud mitte firmaomanikule. Viiendaks  variandiks pakuti meile, et saame Tallinnasse jõudes teisele Viru Reiside bussile, et mis sõidab Tallinnast Jõhvi ja siis Jõhvist Tartusse. See variant ei kõlanud meie jaoks kuigi ahvatlevalt. Niisiis organiseeris üks tädike kellegi oma sugulastest meile mikrobussiga järgi. Kõik tartlased küll ei mahtunud bussi peale, kuid enamik siiski.

Muide, giid ütles, et kogu reisi jooksul läbisime bussiga umbes 5350 kilomeetrit. Tõenäoliselt kogusin selle kilomeetrite arvuga nii mõnegi lisakilo :)