Polnud põhjust karta.. ehk siis naudin Poolat (21. august)

Seda blogipostitust kirjutan ma kusagil Poola teel, Varssavini on jäänud veidi alla 200 kilomeetri. Nimelt olen bussireisil – peamisteks sihtkohtadeks on Baierimaa, Šveits ja Liechtenstein. Olin juba ammu planeerinud bussireisile minna, sest see on võrdlemisi odav ja näeb palju. Samas on igal aastal midagi vahele tulnud. Näiteks eelmisel aastal jäin soovitud reisi broneerimisega hiljaks ja tuli ikkagi lennureis võtta.

Sellest hoolimata, et ma nii pikalt olen tahtnud bussireisile tulla, oli üsna suur pabin sees. Mul ei ole mingit probleemi reisida üksinda, see pigem meeldibki mulle. Aga olla üksinda suures reisiseltskonnas? See paneb küll muretsema.

Nüüd, olles terve päeva siin bussis veetnud, võin öelda, et muretsemiseks polnud põhjust. Inimesed on lõbusad ja sõbralikud. Paljud siit on korduvalt Viru reisidega Euroopat avastanud. Näiteks mina sattusin istuma ühe sõbraliku naisterahva Maire kõrvale. Tema pidi algselt reisil olema oma tütrega, kuid viimane jäi haigeks. Muidu oleksin mina bussis giidi kõrval istunud.

Minu reis algas siis täna hommikul kell 7 Tartu bussijaamast. Meeldiva üllatusena selgus, et Viru reisid muretsevad sellepärast, kuidas reisijad bussile saavad ning seetõttu sõidab buss läbi nii Tartust kui Pärnust. Seega öeldigi algselt, et mul tuleb kell 3 öösel bussile minna. Kaks päeva enne reisi helistati aga üle ja öeldi, et minul ja kaheksal tartlasel veel tuleb minna kell 7 hommikul väljuvale Kuressaare bussile. Küsiti siis, kas oleks mõeldav, et nad ostavad piletid ära ja siis saadavad mulle e-mailile, mina prindin need välja ja jagan bussijaamas laiali. Küllap nad pöördusid selles osas minu poole, sest mina olen kõige noorem. Lõppude lõpuks ma aga midagi printima ei pidanud, sest kohale tuli mingi bussifirma esindaja.

Juba Tartu bussijaamas paistis, et vähemalt see osa reisiseltskonnast on väga lõbus. Kõik olid vanemad inimesed, kuid kohe hakkasid nalja viskama. No näiteks tehti nalja, et minnakse Šveitsi panka röövima. Ja siis, kui bussijuht meid umbes 15 kilomeetrit enne Pärnut bussist maha lasi, hõikaski, et Šveitsi pangaröövlid võivad nüüd maha minna.

Muidu loeti meile sõnad peale, et võtaksime kahe päeva toidu kaasa ning seega ma tulingi suure toidukotiga. Väga palju sööki aga kulunud ei ole, sest ma pole isegi mitte saanud kiirsuppi teha. Algselt just reklaamiti, et seda saab teha. Kohapeal selgus aga, et kuuma vett saab võtta siis, kui buss seisab. Bussi seisupauside ajal oleme aga eelkõige just vetsus käinud. Leedus käisime ka lõunasööki söömas, mis oli muide päris odav. Kontseptsioon oli nagu Lidol, kuid see-eest palju  odavam. Korraliku prae sai umbes viie euro eest.

Olles juba üle 12 tunni teel olnud, tuleb veel kiita meie giidi. Ira-nimeline proua on ikka väga tark. Tal on absoluutselt igast asjast midagi rääkida. Bussijuhtideks on meil Meelis ja Konstantin. Viimane on muide patsiga ning seetõttu me Mairega najatamisi nimetamegi teda patsiga poisiks. Konstantini osas oli naljakas veel see, et giid Ira rääkis mikrofoni, et bussijuht palub ennast mitte Kostjaks nimetada. Et siis selline mees.