Minu jaoks on ikka veel hämmastav, kui ükskõikselt suhtuvad hispaanlased kokkulepitud kellaaegadesse. Jah, ma tean – see on HISPAANIA., inimesed ongi sellised. Aga ma eelistan ikkagi täpsust.
Seda ma juba ühe korra mainisin, et õppejõud hilinevad alati tundi 5-15 minutit. Täna hilines isegi üks õppejõud 20 minutit. Aga sellest pole hullu – see ongi meie tundide vahele jääv paus.
Eile lubas mulle aga paljundusruumis töötav naine, et kuna mul on vaja itaalia keele materjale kohe hommikul, saan need kätte viis minutit enne poolt üheksat (ma olin käinud viimased kolm päeva neid küsimas ja iga päev oli mingi erinev põhjus, miks neid polnud). Tema enda tööpäev pidi algama pool üheksa ja seega lubas ta ise tulla viis minutit varem, et need ära anda. No loomulikult ei tulnud ta siis, kui lubas. Ta ei tulnud isegi õigeaegselt poole üheksaks tööle. Mina ootasin kuni kell sai viis minutit pärast poole üheksa ja siis läksin ära. Ma ei teagi, mis kell ta lõpuks tuli. Kui ma vahetunnis läksin uuesti sinna ruumi juurde, oli väljas silt, et ta on kohe tagasi. Nojah siis.
Seesama paljundusruumi tädi (või noh, mis tädi ta ikka on, paistab kuskil 25 olevat) on üks neist hispaanlastest, kelle „sidesõnaks“ on mõni hellitussõna. Näiteks on ta mind nimetanud juba „guapa’ks“ (kenake, kompu) ja „cariño’ks” (kallis, armas) Ega Eestis ei juhtu kuigi tihti, et koopiaid tegema minnes öeldakse „vabandust, armas, ma ei jõudnud koopiaid tänaseks teha“ või „head aega, kenake“
Aga ma ei taha üldse öelda, et mina oleksin ainus, kes sellise „kõrgendatud tähelepanu“ osaliseks saab. Hispaanlased kasutavadki neid sõnu. Näiteks üks kord hõikas üks vanem naine (ilmselt) oma mehele „guapo!“ selle asemel, et teda nimepidi hõigata.
Eriti vahva oli see, kui üks päev supermarketis pöördus üks umbes 50aastane mees minu poole. Ta küsis, kas oskan välja lugeda, mis hinnaga toode on. Võrdlesin koode ja ütlesin talle hinna. Seepeale ütles ta mulle „Gracias, reina“ (aitäh, kuninganna!) Nii nunnu.
Kirjutasin vist mingi hetk, et saime naabriga kaubale, et maksame talle interneti kasutamise eest 10 eurot kuus. Nüüd raha maksma minnes selgus, et peame ikkagi 20 eurot kuus maksma ja septembris maksime 10 eurot, sest see oli poolik kuu. Ega see väga rõõmustav uudis ei olnud, arvestades seda, et internet muutub vahepeal nii aeglaseks, et ei ava isegi enam õieti lehekülgi. Küllap tõmbavad nad aeg-ajalt mingeid filme või asju.
Naabrid tõid meile mõni aeg tagasi kolm kabatšokki, niisama sõpruse märgiks. Nad ütlesid, et neil on oma aed ja kabatšokid on sealt pärit. Tol hetkel mõtlesin ma küll, et teen mingi aeg koogi ja viin neile, aga no pärast seda, kui selgus, et peame interneti eest poole rohkem maksma, nad küll enam midagi ei saa.
Plaanin mingi aeg Andorrasse minna ja kuna ühed erasmuslased käisid rendiautoga seal, tundub mullegi see hea mõte (kui välja arvata see, et nad sõitsid sinna umbes 7 tundi, kuigi Andorra on kuskil 400 kilomeetri kaugusel) Ja olin ma just autoga minemise peale mõelnud, kui sain teada, et üks meie sõber siin oli endale Hispaanias auto ostnud. Uurisin talt, et millega ta viimasel ajal tegelenud oli ning sain vastuseks, et oli auto ostnud. Kodumaalt Tšehhist olevat tema sõnul olnud liiga kallis auto siia tuua. Kuna ta peab nüüd auto eest Hispaania kindlustusele maksma, tunnistas ta, et see polnud ikkagi kõige parem idee.
Pakkusin talle selle idee välja, et võtaks auto rahvast täis ja läheks Andorrasse ning ta oli selle mõttega nõus. Seega loodetavasti varsti käime seal ära:P Tahtsin Andorasse minna juba siis, kui ma kolm aastat tagasi Barcelonas keeltekoolis olin, aga siis ei leidnud ma kedagi, kes tahaks koos minuga sinna minna.
No comments:
Post a Comment