Eile oli nii mõnus rannapäev. Käisin uuesti Lloret de Maris ja kuigi on juba oktoobri esimesed päevad, on päike ikka veel hästi tugev. Kuna arvasin, et olen juba piisavalt pruun, ei tasu päikesekreemi kaasa võtta. Aga no oleks ikka pidanud – päeva lõpuks olin üsna punane näost. Nüüd võin küll kindlalt öelda, et ma pole kunagi varem nii pruun olnud. Ja vesi oli veel eriti mõnus, see tundub järjest soojemaks minevat. Ma loodan, et jätkub ilusat ilma, et saaks veel mõne korra rannas käia. Küll on hea elada ikka ranna lähedal.
Ainult Lloret de Maris oleme varem eestlasi kohanud. Pole ka ime, sest Ryanairiga on siia lähedale päris odav lennata. Seekord õnnestus isegi nii, et meie taga olid vene keelt kõnelevad inimesed, kelle kuuldes rääkisime rahulikult kõiksugu asjadest. Pärast hakkasid nad meiega eesti keeles rääkima. No geniaalne.
Ma olen nüüdseks JUBA üle kuu aja Hispaanias olnud ning see on siiamaani kõige pikem aeg, mil ma olen kodust ära olnud. Kuhu see aeg küll kaob?
No comments:
Post a Comment