Rooma- 4. mai

Täna algas minu sõit Itaaliasse, sedakorda juba neljandat korda. Ja teist korda projekti raames. Nimelt saatsin Napoli noortevahetuse jaoks (kus osalesid veel lisaks Eestile ja Itaaliale Poola, Ungari ja Rumeenia) enda motivatsioonikirja ning 15 kandideerijast valiti 4 välja. Mina olin üks neist. Projektis osalemine on hea seepärast, et ööbimine ja majutus on tasuta ning 70 % sõidukuludest makstakse kinni. Aga ega see minek ülimalt odav ka ei tulnud – Finnairiga ei ole ikka nii odav lennata kui Ryanairiga :D

Olin juba eile õhtul Tallinna läinud, sest lend pidi minema kell kuus hommikul. Ärkasin veerand viis ja helistasin kohe taksosse, aga minu ehmatuseks öeldi, et ühtegi vaba taksot hetkel ei ole. Õnneks viie minuti pärast helistades oli takso olemas ja ma sain isegi varem lennujaama kui olin plaaninud.

Oma reisikaaslaste Kadri ja Heleniga (Lisandra pidi järgmisel päeval tulema) kohtusin ma alles lennujaamas värava juures. Helenit nägin esimest korda, aga Kadrit olin möödunud nädalal juba ühe projektiga seotud kokkusaamisel näinud. Etteruttavalt võin öelda, et nad olid ülivahvad ja nendega oli koosveedetud nädala jooksul päris lõbus. Helen elab Rakveres ja töötab noorsootöötajana ning Kadri elab Tartus ja õpib Mainoris sisekujundust.

Kõigepealt lendasime pool tundi Tallinnast Helsingisse. Minu jaoks oli see uudne kogemus – polnud kunagi nii lühikest lendu teinud (umbes pool tundi oli lend) Varem oli kõige lühem olnud Mumbai-Goa lend, mis kestis 55 minutit. Helsingist lendasime Rooma lennujaama, kus olime juba kell 10 hommikul.

Linna me aga nii kiiresti ei saanud. Fiumicino lennujaamast linna minekuks oli kaks varianti – rongiga 15 eurot või bussiga 4 eurot. Iseenesest mõistetavalt tahtsime bussiga minna. See läks umbes pool tundi kauem kui rong ja selle väljumist tuli veidi ka oodata. Aga pole hullu.

Nii pea, kui olime asjad hostelisse ära pannud (ööbisime rongijaama lähedal) läksime linnapeale. Käisin viimati Roomas ligi kuus aastat tagasi ja juba siis lummas see mind. Öeldakse ju, et Rooma on nagu vabaõhumuuseum ning teda kutsutakse ka la città iterna ehk igavene linn. Suundusime kõigepealt Vatikani. Kadri tahtis algul kindlasti Sixtuse kabelisse sisse minna, aga nähes hiiglaslikku järjekorda (ja ma ei mõtle pikka, vaid hiigelpikka järjekorda), mõte muutus. Mina Sixtusesse ei tahtnud, olin seal juba käinud.

Käisime läbi veel mõned suuremad turistilõksud nagu Hispaania trepid, Trevi purskkaev, Panteon ja Colosseum. Õhtul läksime veel Trevi purskkaevu vaatama. Meile kiideti, et pimeduses on see imeilus, aga ausalt öeldes ei tundunud see midagi nii väga ilusam.