Neil oli plaanis veeta esmaspäeva õhtu ja pool teisipäeva päevast Gironas ja edasi minna Barcelonasse. Annes kutsus ka mind Barcelonasse kaasa, nii et ma läksingi üheks ööks. Eks neil oli ka lihtsam, sest ei pidanud ei Gironas ega Barcelonas kaardiga jamama, et hostelisse minna. Ma ise ju teadsin, kus need hostelid asuvad.
Ööbisime Kabuli hostelis, mis maksis kõigest 9 eurot öö kohta. Sealhulgas oli sisse arvatud nii hommikusöök kui ka õhtusöök (tõsi küll, seda oli üks suur-suur potitäis ning seda jagati nii kaua, kuni see otsa sai – see juhtus umbes 7 minutit pärast õhtusöögi algust :D) Ma pole kunagi varem sattunud hostelisse, kus lisaks veel õhtusööki tasuta pakutakse. Muidugi oli ka asukoht tõeliselt hea. Kabuli hostel asub imeilusal Plaza Reiali väljakul (mis on meeldinud mulle juba sellest ajast, kui ma esimest korda Barcelonas käisin) ning see on umbes kahe minuti kõndimise kaugusel linna peatänavast.
Barcelonasse ööseks jäämine oli hea otsus, sest õhtu oli tõesti väga lahe. Käisime kolmes baaris ja ka tuntud Barcelona ööklubis Opium Mar. Mul oli seal käimise üle eriti hea meel, sest juba kolm aastat tagasi, kui ma keeltekoolis olin, kuulsin sellest kohast räägitavat. Ööklubi tegi lahedaks see, et see asus rannas, kuid tegelikult polnud seal suurt midagi erilist. Olime lõppude lõpuks seal umbes pool tundi.
Järgmisel päeval jalutasime natuke selles piirkonnas ringi, kus ma kolm aastat tagasi kaks nädalat elasin. Näitasin Annesele ja Mirjamile imeilusat Montjuici mäge ja sealt avanevaid vaateid. Õhtul pidin tagasi koju minema, kuigi hea meelega oleks jäänud Barcelonasse veel pikemaks ajaks.
Homme teen veel kuus tundi Õhtulehele tööd. Minu Õhtulehe ülemus Tarmo võttis minuga eelmisel nädalal ühendust ja küsis, kas olen nõus neid vahepeal aitama, kui neil peaks tekkima töötajate puudus. Olin muidugi nõus. Olen kaks korda teinud juba kuus tundi tööd ja homme on kolmas kord :)
No comments:
Post a Comment