Tulin samal lennul tagasi Teelega, kes on Zaragozas vahetusüliõpilane. Sel lennul pidid olema ka minu Eesti sõbrad Mirjam ja Annes.. aga nad jäid lennukist maha! Kuna Annesel oli ostetud lisaks Girona-Tallinn piletile ka Girona-Stockholm, ajas ta piletid sassi ja tegi online check-in-i ära ainult Stockholmi piletil. Ja selleks ajaks, kui ta viimaks lennujaama jõudis, oli check-in-i tegemise aeg läbi. Nii ta võiski vaadata aknast lennukit ja sellele lehvitada. Mirjam jäi ka temaga koos maha. Praegu on nad mõlemad rõõmsalt koos Rajuriga minu Girona kodus. Nad ostsid lennupiletid neljapäevaks 80 euro eest, loodetavasti seekord nad maha ei jää.
Irooniline oli asja juures tegelikult veel see, et ma olin eelmisel päeval Annesele nalja pärast öelnud, et vaadake, et te lennukist maha ei jää. Ma ütlesin seda seepärast, et üks mu sõber Gironas jäi mõni päev tagasi Barcelonas lennukist maha. Lend oli kell 6 hommikul, tema ärkas kell 7 hommikul. Öösel enne seda oli ta pidu pannud.
Ma ikka mõtlen, et ehk oleks me kuidagimoodi märganud valet piletit või oleksime enne jõudnud lennujaama (seda kindlasti), kui nad oleksid pühapäeval uuesti Gironasse tulnud. Pakkusin neile, et võiksin nendega pühapäeval Llancasse ja Figueresesse minna. Figueres on siis see koht, mis on tuntud selle kohana, kus Salvador Dali elas ning Llancat soovitati mulle turistiinfos. Seal mägede otsas ronides avanevad kaunid vaated merele.
Llancas ma käinud ei ole, aga laupäeval nägin seda kohta kaugelt. Nimelt käisime ühe kohaliku, kahe teise erasmuslase ning ühe tüübi vennaga Cadaquesis (mis pidavat nüüd olema päris see koht, kus Salvador Dali sündis) Kuigi päike paistis, oli seal lihtsalt nii-nii külm! Vaade oli imekaunis. Samuti käisime Cap de Creusis, mis pidi olema Kataloonia kõige idapoolsem koht.
Muide, mägedes sõites nägime grafitiga tehtud kahte silti, millest üks ütles „Kataloonia ei ole Hispaania“ Katalaanide iseseisvustahe on ikka tõeliselt tugev.
No comments:
Post a Comment