Need kaks tüdrukut olid Mazy Inglismaalt ja Jennifer Šotimaalt. Hetkel elavad nad aga Huelvas, kus on ka erasmuslased. Aga neil on mingi eriline praktika, et nad mitte ei õpi ülikoolis, vaid õpetavad seal lastele inglise keelt. Selgus, et tegelikult õpivad ka nemad ülikoolis hispaania keele filoloogiks, kuid nii palju, kui ma kuulsin neid rääkimas, siis nende keeleoskus just väga hea ei ole. Ja pealegi, kui ma pakkusin, et räägiks, siis hoopis hispaania keeles, mitte inglise keeles, siis nad eelistasid seda mitte teha. Mulle tundus, et neile ei meeldigi tegelikult ülikoolis hispaania keelt õppida (Mazy väljendas ka seda suhtumist teatud määral), sest kui see meeldiks, siis nad tahaksid seda igal võimalusel rääkida. Nagu mina tahan.
Paari tunniga vaatasime ära Córdoba suurimad vaatamisväärsused. Kõige tähtsam oli neist mošee-katedraal, mis oli ehitatud mošeena, kuid pärast kristlaste tagasivallutamist muudeti see katedraaliks. Võib-olla ootasin ma Córdobast natuke rohkem kui ta tegelikult oli. Eks sellel oli oma osa minu esimesel hispaania keele õppejõul Juanil, kes on Córdobast pärit. Tema kiitis alati oma linna ja rääkis, et see on kõige ilusam. Córdoba oligi armas ja ilus, kuid mulle meeldis näiteks Sevilla rohkem.
Ka Jennifer ja Mazy leidsid, et pole suurt midagi enam vaadata, sest kui mina kella 3 ajal hakkasin bussijaama minema, plaanisid nemad, et võiks õhtul kinno minna.
Buss Granadasse oli täis ja kui ma asjadest õigesti aru sain, siis oli lausa samale marsruudile pandud kaks bussi, sest nii palju inimesi tahtis bussile. Tänu sellele, et üks kahest bussist läks otse Granadasse (mille nimi tuleneb muide granaatõunast) ja ei teinud vahepeatumisi, jõudis see pool tundi varem kohale kui plaanis kirjas oli.
Granada hosteli retseptsioonitöötaja rääkis küll täiusliku hispaania keelt, kuid tema heledate juuste järgi võinuks arvata, et hispaanlane ta küll pole. Ei olnud jah. Ta osutus rootslaseks, kes oli tükk aega Hispaanias elanud. Seda ma kahjuks ei tea, mispärast. Minu nime järgi arvas ta aga, et mina olen soomlane.
Kuna selles hostelis oli ka köök, läksin ma lähedalasuvasse toidupoodi endale süüa ostma. Pood oli pisike ja omanikust müüja hakkas mulle kõiksugu jõulumaiustusi pakkuma. Neid oli ligi kümmet erinevat sorti, aga ma võtsin proovida ainult pooli, igaühte üks. Müüja (vanem mees) andis mulle lausa poes kahte maiustust proovida. Need maiustused olid sellised üsna kuivad küpsised, mis pudenesid hästi kergesti. Enamasti sisaldasid need mandleid või aniisi.
Aga siis, kui ma hakkasin just minema hostelis süüa tegema, küsis üks mees, kas ma ei taha tulla nendega (lisaks temale oli veel kolm inimest) tapase tuurile. See pidi maksma 2 eurot ja saime erinevates kohtades erinevaid tapaseid proovida. Põhimõtteliselt on „tapa“ minimõõtmetes söök ja nii palju, kui mina aru sain, võib tapa olla ükskõik milline söök. Nägin tapana ka friikartuleid pihvidega ja kartulisalatit.
Meiega koos olid siis Barcelonast pärit Alfonso ja Carlos ning Austraaliast pärit Jean. Ekskursiooni eestvedaja oli kohalik Guillermo. Jube mõnus oli see, et me kõik oskasime hispaania keelt ja saime hispaania keeles suhelda. Inglise keeles olekski natuke nadi olnud, sest Barcelonast pärit poisid oskasid seda väga vähe. Muide, ka Jean elab praegu Hispaanias. Ta õpetab Córdoba lähedal lastele inglise keelt ja ta rääkis tõesti väga hästi hispaania keelt. Carlos aga tegi mulle komplimendi, et ma räägin hispaania keelt hästi, sest ma saan isegi aru, kui tema räägib. Ja enda sõnul pidi ta üsna kiiresti rääkima.
Mainisin ennist, et tuuri hind pidi olema 2 eurot ja seda kinnitas algul ka Guillermo. Tegelikult kujunes mul selle hinnaks veidi üle 10 euro. Nimelt oli asi selles, et iga söögi kõrvale tuli jook võtta. Ma sõin nelja erinevat (pisikest) sööki ja iga söögi kõrvale siis 2eurone jook. Kui ma ühe korra ütlesin, et ei taha teist jooki, ütles Guillermo, et iga söögi kõrvale peab joogi võtma. Oota, aga kuhu jäi see kahe euro jutt? Minu meelest oli see üsna ebaviisakas, sest äkki poleks mul rohkem raha olnud? Aga noh, vähemalt oli tore õhtu. Magama sain lõpuks umbes poole 2 ajal.
No comments:
Post a Comment