Hommik oli udune, mis tegi Portugali kuidagi maagiliseks. Pedro jutustas mulle uduste hommikute kohta ühe loo. Nimelt oli 14.sajandil Portugali kuningas läinud Marokosse vallutusreisile, kuid ei tulnud enam tagasi. Keegi ei tea, mis juhtus. Seepeale ennustasid mustlased, et kuningas tuleb tagasi ühel udusel hommikul. Ja portugallased ootavad udustel hommikutel oma kuningat siiamaani tagasi. Nii armas lugu :)
Kõigepealt võtsime suuna Sintrasse, mis on linn Lissaboni lähedal. Sintra pidi olema eriline selle poolest, et seal on tavaliselt võrreldes Lissaboniga külmem kliima. Vot, ma ei tea, kuidas see asi siis ikkagi on, aga kui mina seal olin, ei olnud kohe üldse külm. Tegelikult selgus hoopis hiljem, et Lissabonis on jahedam kui Sintras – aga pidi ju vastupidi olema!Teine pool päevast oli siis Lissaboni jaoks. Tuleb tunnistada, et ega ma just väga palju seda ei näinud.. Käisime näiteks Jeronimo kloostri juures, mis oli minu jaoks väga huvitav, sest seal on Portugali maadeavastaja Vasco da Gama haud. Muud midagi väga erilist Lissaboni juures ei oskakski välja tuua.
Sealsamas lähedal oli ka üks Portugali kreemikookide kohvik, mis pidavat Pedro sõnul kuulus olema. Kuna aga järjekord kohvikusse ulatus isegi uksest välja, ei viitsinud ma seal oodata. Ja pärast ma kahetsesin seda, sest vaatasin, et Facebookis oli ka minu Tartu ülikooli portugali keele õppejõud öelnud mulle, et ma kindlasti seal ära käiksin. Nojah, hilja juba.
Õhtul ostsime ühest kohvikust sööki kaasa ja sõime Pedro pool (kus oli muideks väga-väga külm) Ma pakkusin küll, et võin ise süüa teha, aga ta polnud väga huvitatud..
No comments:
Post a Comment