Hotellist lähevad iga kahekümne minuti tagant lennujaama bussid, kuid see buss, mida mina ootasin, hilines mingil põhjusel. Seega oligi mul kogu aja hirm, et äkki ei jõua ma Stockholmi lennule. Mulle öeldi ju eile lennujaamas, et check in lõpetatakse 45 minutit enne lennu väljumist. Õnneks jõudsin ikka normaalsel ajal kohale. Vaatasin teadetetahvlilt, kus saab check in´i teha ja suundusin lähima laua juurde. Sealt aga teatati mulle, et siin on ainult Japan Airlines, kuigi endal oli pea kohal telekas, kus oli Iberia reklaam. Läksin siis sinna, kuhu ta soovitas mul minna ja loomulikult oli seal pikk järjekord. Mul jõudis juba jälle tekkida hirm, et äkki ei jõua ma lennule, aga järjekord liikus kiiresti edasi. Tegelikult lend hilines umbes pool tundi, Seda põhjusel, et hommikul oli lennuk hiljem Valenciast väljunud ja siin ei jõutud uueks lennuks ette valmistada.
Stockholmist võtsin ma jälle sellesama bussijaama viiva bussi ning sedakorda avastasin ma, et bussijaamast läheb metroosse maa-alune käik. Ma olin ju reisi algul seigelnud tänaval metroopeatusest bussijaamani. Milleks otse minna, kui ringiga saab.
Seekord olime laevakajutis kolmekesi. Mina, Birute-nimeline naine ja üks filipiinlane. Birutega me suhtlesime rohkem, käisime temaga õhtul veel show baaris ja proovisime ka õnne mänguautomaatides. Olin tellinud nüüd ka õhtusöögi rootsi lauas. Nii hea oli süüa tuttavat toitu üle pika aja.
Öösel kuulsin laevas igasuguseid kahtlaseid helisid, piikse ja müttamist. Jõudsin mõelda, et ma väga loodan, et laev ei lähe põhja. Mitte seekord, mitte täna. Täna tahan ma koju jõuda üle pika aja..
No comments:
Post a Comment