Lõpetuseks

Ma olen pärast reisilt tagasi tulemist mitmel korral puutunud kokku ühe eksliku arvamusega. Kui olen öelnud, kus käisin, tehakse suured silmad ja kommenteeritakse, et peab ikka palju raha olema. No ei ole nii. Juhtusin siin üks päev nägema mingi reisibüroo pakkumist Kuubale, Cancuni ja Mexico Citysse (kahes viimases ma küll sel reisil ei käinud, aga sai käidud ligi viis aastat tagasi). Tolle paketi hind oli 3290 eurot, mis on minu arvates meeletult suur summa. Mina ostsin lennupiletid Estravelist ühe sooduspakkumise ajal ning maksin 660 eurot kaheksa lennu eest (Tallinn-Helsingi-New York-Miami- Puerto Plata), mis tähendab, et ühe lennu hinnaks tuli 82,5 eurot. Santo Domingo-Kuuba piletid ostsin Air Cubanalt eraldi ning edasi-tagasi hinnaks sai umbes 350 eurot. Majutuse otsisin ise. Ööbisime tavaliselt hostelites ja külalistemajades, nii et selle peale ka väga palju raha ei läinud.

Elu oli üldiselt nendes riikides odavam. Meie jaoks oli kõige odavam Dominikaani Vabariik, aga ka Kuuba. Lihtsalt viimases polnud väga palju midagi osta ja imporditud tooted olid kohati isegi kallimad kui Eestis. Ka USAs ei olnud asjad üle mõistuse kallid ning šoppamine oli sootuks palju odavam kui Eestis. Mille peale aga meil palju raha kulus, oli transport lennujaamast linna ja tagasi.

Sel aastal olen käinud kolm korda reisimas ning sellest kahel korral jäin ma lennukist maha. Esimesel korral siis enda süül ja nüüd lennufirma tõttu. Loodan, et kolmandat korda ei tule. Aga üks asi, mida ma õppisin sellega, oli, et ei tasu teha suuri plaane kohe pärast reisilt naasmist. Plaani kohaselt pidin ma jõudma reisilt tagasi laupäeva hommikul ning samal õhtul minema Õhtulehe jõulupeole. Kuna lennuk hilines, jõudsin alles pühapäeva hommikul, nii et pidu jäi minu jaoks ära. Mul oli nii-nii kahju. Aga elu õpetab, rohkem ei plaani niimoodi.

Minu jaoks oli meeletult raske sellelt reisilt tagasi tulla. Ma armastan reisimist ja võõrsil olekut üha enam. Kui keegi küsib, milline oli kõige lahedam riik, on seda mul tegelikult üsna keeruline öelda. Kõige erilisem on päris kindlasti Kuuba - midagi sellist ma oma elus näinud ei ole (ja mul on olnud õnn üsna palju reisida!). Soovitan kõigil, kel vähegi huvi ja võimalust, seal võimalikult kiiresti ära käia, sest see riik on muutumas. Samas puges mulle väga südamesse ka Dominikaani Vabariik ning USA on samuti ülivinge.

Olime Kuubal olles rohkem kui seitse päeva täielikult internetist eemal, mis tähendab, et ma ei saanud välismaailmaga peaaegu üldse suhelda. Tagasi Dominikaani jõudes tuli see kõik jällegi tasa teha. Samas tundsin ma vastumeelsust minna internetti, sest see meenutas mulle, et kusagil on olemas ka muu maailm, minu kodu. Päriselu on Eestis ja see ootab elamist…