6. veebruar- Bangkok

Uni oli üsna rahutu, sest kõik paugutasid ustega keset ööd ja olid lihtsalt lärmakad. Minu meelest on üsna loogiline hostelis jagatud toas olla vaikselt ja mitte teisi häirida. Tavaliselt saadakse sellest aru, kuid paraku mitte kõik. Need inimesed vist eriti ei saanud sellest aru.

Täna oli siis plaanis käia Bangkoki vaatamisväärsusi kaemas, millest kõige olulisem pidi olema Grand Palace. Läksin sinna turistipraamiga, mille pilet maksis 40 bahti (1 euro). Grand Palace’isse maksis sissepääs aga 500 bahti ning seal oli nii meeletult palju inimesi! Olin isegi kahevahel, kas minna sisse või mitte. Peale jäi siiski see, et lähen. Olen ju Bangkokis ja juba siia tulnud! Et Grand Palace’i sisse pääseda, pidi kandma, kas pükse või pikka seelikut ja ka käed pidid olema kaetud. Seega kandsin mina pikka kleiti ja seal peal veel jakki. Jubedalt palav oli. Ning tõsimeeli oli hetki, mil kartsin, et minestan ära. Õnneks seda siiski ei juhtunud.

Järgmisena käisin magavat Buddhat vaatamas, mis oli päris lahe. Ülekullatud hiiglaslik Buddha, mis magas. Ja sinna juurde oli kirjutatud palve, kus paluti mitte emapärli puudutada. Samuti käisin Golden Mounti vaatamas, kuhu minekuks kasutasin bussi. Algul küll öeldi, et buss ei lähe sinna (kuigi turismiinfost öeldi vastupidist), kuid kohalikud said kambapeale aru, kuhu ma minna tahan ning oskasid viimaks öelda, kus pean maha tulema. Pärast tagasi Grand Palace’i juurde tulin ma jalgsi- jätsin lihtsalt meelde, kustkaudu tulla ja see polnudki eriti pikk tee.

Tagasi hosteli juurde tulin ma samuti laevaga, kuid nüüd maksin mingil põhjusel 40 bahti asemel 15 bahti. Päeva lõpuks oli mul täielik Buddha kujude üledoos.

Õhtul käisin veel ööturul ka. Võib-olla kõige värvikam hetk ööturul oli see, kui mulle taheti 850 bahti (üle 20 euro) eest müüa käevõru, mille ma ostsin Indias umbes 2 euroga ostnud. Ma lihtsalt naersin müüjale näkku ja tulin minema.