Turkish Airlines kasutas seekord inimeste lennukisse laskmisel huvitavat taktikat. Ühelgi minu lennul pole nii olnud, et sisse lastakse inimesi selle järgi, mis koht neil on. Kõigepealt lubati kõige tagumine blokk sisse ja nii koguaeg ettepoole. Muidu oli see väga õige idee, aga seda oleks võinud hakata tegema varem kui pool tundi enne lendu. Seepärast lend hilineski umbes kümme minutit.
Lend ise läks üsna kiiresti, kuna enamuse ajast me magasime. Oleks tahtnud vahepeal filmi ka vaadata, aga sedakorda polnud lennukis igal istmel ekraane. Süüa anti ka kaks korda. Kergem snäkk siis, kui pardale tulime ja suurem söök umbes poolteist tundi enne maandumist.
Kui olime enne natuke muretsenud, kas me ise ja meie asjad jõuavad Istanbulis järgmisele lennukile, siis ikka jõudsid küll. Me pidime isegi lennujaamas veel tükk aega ootama. Vahepeal muudeti väravat ka, siis pidime teise värava juurde minema.
Helsingisse jõudsime ka veidi hiljem kui plaanitud, nii et õnneks olime võtnud ikka poole kuuese laeva. Kui olime lennujaama bussiga saanud Helsingi raudteejaama juurde, siis nägime 15A-d seismas. Ja see buss pidi otse sadamasse minema! Selle asemel, et sõita bussi ja metrooga, saime otse sadamasse. Täiuslik.
Laevasõit möödus üsnagi seiklustevaeselt. Umbes kakskümmend minutit enne Tallinnasse jõudmist seisime värava juurde, et kiiresti välja saada. Kui väravad lahti tehti, siis kõndisime hästi kiiresti välja, võtsime takso ja jõudsime kella kaheksasele Tallinn-Tartu bussile.
Bussiseltskond oli naljakas. Meie taga istusid mingid tüübid, kes olid joonud ja siis vahepeal tahtsid meiega juttu ajada. Ja siis veel oli mingi tüüp meist paar istet eespool, kes rääkis telefoniga enamuse bussisõidu ajast. Ta oli hääle ja rääkimismaneeri poolest nagu Ženja Fokin!
Olles peaaegu kodus, tuleks võib-olla rääkida, mida me Jannega õppisime sellest reisist. Me teame nüüd seda, et meil on lihtsalt nii hea elu ja kunagi ei tasu nuriseda selle üle!
Veidi enne poolt 11 olime Tartus. Jannel olid vastas ema, Aldo ja kutsa. Minule olid vastu tulnud ema, isa ja Rajur. Nii tore oli koju jõuda:)
No comments:
Post a Comment